Lahemaa rahvuspark loodi 1971. a esimese rahvuspargina Balti riikides. See hõlmab praegu 64 915 ha
maismaad Harjumaal ja Lääne-Virumaal ning 47 096 ha sellega
piirnevat rannamerd. Rahvuspargi eesmärgiks on tagada Põhja-
Eestile iseloomuliku looduse ja pärandkultuurmaastike kaitse.
Lahemaal on esindatud Põhja-Eesti rannikumaastik oma lahtede
(Kolga, Hara, Eru, Käsmu), poolsaarte (Juminda, Pärispea, Käsmu,
Verge), kivikülvide (Käsmu) ja rändrahnudega. Rannikumadalikku
eraldab siin lavamaast Põhja-Eesti pank. Pangalt laskuvail jõgedel
ja ojadel on neli maalilist juga: Joaveski, Nõmmeveski, Turjekeldri
ja Vasaristi. Järvedest on tuntumad Viitna, Käsmu, Kahala ja
Udriku.
70% rahvuspargi maadest on metsade ning 9% soode all. Loodus-
maastikus on rohkesti nõmme- ja palumännikuid, siin on unikaal-
sed loopealsed ja paekalda nõlvade laialehelised pangametsad,
jõeorgude salukuusikud, pangapealsed lookuusikud ning mitme-
suguses arenguastmes taimkattega kivised rannamaad. Mitmel
pool Lahemaal võib näha haruldasi taimeliike (mets-kuukress, vesi-
lobeelia, raudtarn, hall käpp). Suur haruldus on Lahemaal elutsev
euroopa naarits, siia jääb Eesti ainus ebapärlikarbi leiukoht.
Lisaks kaunitele loodusmaastikele on Lahemaal rohkesti kaitsta-
vaid ajaloo-, kultuuri- ja arhitektuuriobjekte. Tähelepanuväärsed
on Muuksi linnamägi; Muuksi, Uuri, Võhma ja Vihula kivikalmed;
Kolga, Palmse, Sagadi ja Vihula mõisakompleksid; kaluriküla
Altjal. Looduse, kultuuri ja ajalooga saab Lahemaal tutvuda
õpperadadel (VIRU RABA, VIITNA SUUR JA VÄIKE RING, KÄSMU, ALTJA, MUUKSI, PALMSE).
Lahemaaga on kõige parem tutvuda koos rahvuspargi matkajuhiga, keda on võimalik tellida Palmses asuvast
külastuskeskusest (tel 232 34 196). SeaIt saab ka igasugust teavet Lahemaa kohta.

KARULA RAHVUSPARK
asutati 1979. a maastikukaitsealana ning reorganiseeriti rahvuspargiks 1993. a. Hõlmab 10 318 ha Karula
kõrgustiku huvipakkuvaimat osa. Rahvuspark on mõeldud Lõuna-Eesti iseloomulike metsa- ja järverikaste
kuppelmaastike kaitseks ning haja-asustusala säilitamiseks. Administratiivselt jääb rahvuspark Valga maakon-
da (4 980 ha) ja Võru maakonda (5 280 ha).
Karula rahvuspargi põhiväärtus ja ilmestaja on tema ainulaadne, äärmiselt vahelduv ja kaunis pinnamood.
Karula kõrgustik on kujunenud hilisjääajal (üle 10 000 aasta tagasi) Võrtsjärve nõgu ja Hargla nõgu täitnud lius-
tikukeelte servamoodustisena. Kaitsealal on esindatud rohkesti liustikuliste pinnavormide geneetilisi tüüpe.
Rohkearvulised kuplid, seljakud, mõhnad, oosmõhnad ja künnised vahelduvad orgude ja nõgudega, kus paik-
nevad sood ja järved. 33 järvest suurim on Ähijärv (176,2 ha). Ainulaadne on Kaika kuplistik, kus kuplite arv
ruutkilomeetril on keskmiselt 23, ja Ähijärve oosmõhnastik, kus künniste ja seljakute keskmine arv ruutkilo-
meetril on 53. Järvedes, eriti Koobassaare järves, on haruldasi kõrgemaid veetaimi (punakas ja niitjas penikeel,
lamedalehine jõgitakjas).
Mosaiiksele pinnamoele vastab väga vahelduv mullastik ja taimkate. Üheks kaitseala põhiväärtuseks on
ürgilmeliste (120-140-aastaste) metsatukkade säilimine raskesti ligipääsetavates paikades. Liigiliselt on rahvus-
pargi metsad väga mitmekesised ja vahelduvad kiiresti. Siin kasvavad Eesti kõige tootlikumad männipuistud,
palju on haruldasi taimi, nimeta-
gem vaid kaunist kuidkinga ja
paljalehelist liivateed. Suhteliselt
väikese asustuse ja metsade roh-
kuse tõttu on Karula paljude harva-
esinevate loomaliikide kodu. Siin
võib kohata kotkaid (kalakotkas,
väike-konnakotkas, kaljukotkas),
ilveseid, hunte, karusid.
Karula rahvuspark pakub oma
mitmekesise looduse kõrval huvi
ka rahvakultuuri ja ajaloo pooleIt.
Põhjaosas on levinud kuni tuhande
aasta vanused kultuurmaastikud,
mille kõlvikuline struktuur ei ole
läbi aegade oluliselt muutunud. Karula Rahvuspargiga saab ühendust võtta tel 276 43 907

VILSANDI RAHVUSPARK
paikneb Eesti äärmises lääneosas, Saaremaa läänerannikul. Kaitsealasse kuulub Vilsandi saar koos seda
ümbritsevate laidude ja rahudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht koos rannikualadega ja neis leidu-
vate saarekestega, kogupindalaga 18 155 ha.
Kaitseala koosseisus on 161 mitmesuguse suurusega saart ja laidu, lisaks merest järjest kerkivad rahud.
Vilsandi on Baltimaade vanim kaitseala, mis asutati Vaika väikesaarte linnukaitsealana 1910. aastal. Kaitseala
sündis Vilsandi saare majakavahi Artur Toomi initsiatiivil koostõõs Riia Loodusuurijate Seltsiga. Seoses Eesti
okupeerimisega katkes 1940. a looduskaitsealane töö. 1957. aastal taastati Vaika kaitseala, mida 1971. aastal
laiendati ja nimetati ümber Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks. Kaitseala piire laiendati veel 1989. aastal.
1993. aastal loodi Vilsandi Rahvuspark, mis kaitseb eelkõige Lääne-Eesti rannikumaastikku ja merd ning linnu-
rikkaid väikesaari, sealsete õrnade ökosüsteemide terviklikkust ja säilimist, samuti taimi ja merelinde.
Rahvuspargis on registreeritud 247 liiki haudelinde, neist on üle 4000 paariga arvukaim pesitseja hahk.
Vilsandi linnustikus on arvukalt esindatud ka jääkoskel, sinikaelpart, merivart, merikajakas ja ristpart.
Tuhandeliste parvedena peatuvad siin läbirändel valgepõsk-lagle, kirjuhahk jt. linnud. Rahvuspargi ligi poole-
sajast taimeliigist asub üks viiendik oma levikuala piiril, tervelt kolmandik siinseist taimeliikidest kuulub
kaitstavate taimede nimekirjadesse (näiteks taani-merisalat, rand-kesakann, rand-seahernes, arukäpp jpt).
Suurem osa kaitstavatest taimeliikidest kuulub kas lubja- või soolalembelistesse kooslustesse. Loodushuvilis-
tel on võimalik vabalt külastada Vilsandi saart, väikesaarte ja laidude külastamine on sealse üliõrna looduse
tõttu piiratud. Külastamisaega saab kooskõlastada telefonil 245 76 624 või 245 76 510.

SOOMAA RAHVUSPARK
loodi 1993. aastal Kikepera, Kuresoo, Valgeraba ja Öördi sookaitsealade
(kõik kaitse all 1981. aastast) ning Halliste puisniidu taimestikukaitseala
(1957. aastast) baasil. Soomaa pindala on 37 057 ha, millest valdav osa
jääb Viljandi maakonda, äärmine lääneosa Pärnu maakonda. Soomaa Rahvus-
park on loodud Eesti suuremate soode, lamminiitude ja metsade kaitseks.
Kaitseala maastikes domineerivad rabamassiivid, mis oma servaaladel
lähevad üle siirdesooks. Rabamassiive eraldavad üksteisest Pärnu jõe
lisajõed Halliste, Navesti, Raudna, Lemmjõgi ja Kõpu jõgi. Soomaa
Rahvuspargile annavad eripära ning pakuvad kordumatut vaatepilti siin-
sete jõgede ulatuslikud kevadised üleujutused. Halliste jõgi suubub
Navestisse peaaegu vastuvoolu, kaks jõge ühinevad 160-kraadise nurga all
ja hakkavad teineteist vastastikku paisutama. Riisa küla järgi tuntakse
seda Riisaküla üleujutusena. Seni on olnud kõige ulatuslikum 1931. aasta
kevadise suurvee üleujutusala- 270 km2. Siinsed suured üleujutused on
ainulaadsed kogu Põhja-Euroopas.
Kolmandiku Soomaa territooriumist hõlmavad metsad. Esinduslikud on
siinsed lammimetsad, mille koosseisus on laialehelised lehtpuud: jalakas,
saar, pärn, vaher ja tamm, aga ka kased, lepad ja remmelgad. Tükati esi-
nevad ka aruniidud, suurt huvi pakuvad lamminiidud ehk luhad, mis
vahelduvad puisniitudega. Ulatuslikumad luhad on Halliste, Lemmjõe ja
Raudna jõe ääres.
Soomaa loomastikuharuldustest tuleb nimetada lendoravat ja laane-karihiirt. Metsades ning suurtes soomassiivides
liikudes võib hea õnne korral näha must-toonekurge, kaljukotkast, rabapüüd või valgeselg-kirjurähni.
Haruldastest taimedest kasvavad siin mesimurakas, huulhein, kännaskipslill, harilik sookold ja mitmed käpalised.
Soomaa Rahvuspargiga saab ühendust võtta telefonil 243 52 265.